Ta tegi paar väga tähtsat avastust. Ta sai teada, et footonil on mass ainult liikudes ja tema energiat saab arvutada valemiga E = hf , kus f on värvi sagedus ja h on plancki konstant Teise gruppi kuulunud teadlased arvasid, et valgus on laine ja sellel on kindlad omadused. Nimelt on igal värvil oma lainepikkus ja 7 põhivärvi moodustavad spektri. Punane - 760-630nm Oranz - 630-600nm Kollane - 600-570nm Roheline - 570-520nm Helesinine - 520-470nm Sinine - 470-420nm Violetne - 420-380nm Lainepikkus ei sõltu perioodist (ajavahemik, millal laine ühe täisvõnke teeb) ja võngete sagedusest (kui mitu täisvõnget teeb laine 1 sekundi jooksul). Need omadused iseloomustavad valgust kui lainet ja on seotud ka elektrivälja võnkumisega. Silma sattunud valguse värvuse teevad kindlaks kolvikesed, mida on aga silmas ainult kolm (R- punane, G- roheline, B- sinine)
roheline värvus). See neelab sinkjas violetset ja peegeldab tagasi rohelist valgust. Seda leidub kõikides fotosünteesivates taimedes meres. Määratakse ära klorofülli hulk meres. Karotinoidid (ehk pigmendid): beeta karotinoid, fükoksantiin ja beetaklorofüll. Neelavad 400-520nm valgust. Punavetikatele on eriomased kaks abipigmenti (fükoerotriin, mis on ise punane pigment, neelab rohelist osa valgusest (400-570nm) ja allofükotsüaniin oranzi osa (650-670nm)). Tänu neile kahele suudavad punavetikad kasutada nõrka valgust, teistel vetikatel sellist omadust ei ole. Punavetikad levivad seega suurtes sügavustes - kuni 200m sügavusel. Massiliselt levivad nad aga 40-60m sügavusel. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus - FAK(PAR - PhAR ingl.k.) - päikesekiirguse spektri see osa, mida fotosünteesivad organismid kasutavad fotosünteesi läbiviimiseks (400-700nm). Nimetatakse ka valgeks
annaabi.ee 
