Puisniit
Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise,
polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi
püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne.
Taimestik
Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka
okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu.
Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt
56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see
30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas
järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn,
punane aruhein, angerpist jne.
Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik,
annaabi.ee 
