2 0,661 2900000 1916900 3 0,537 2900000 1557300 4 0,437 2400000 1048800 5 0,355 2400000 852000 6 0,289 2400000 693600 7 0,235 2400000 564000 8 0,191 2400000 458400 9 0,155 2400000 372000 10 0,126 2400000 302400 11 0,103 2400000 247200 12 0,083 2400000 199200 13 0,068 2400000 163200
ajal ja lubas käivitada uut tüüpi saateid. Vaatamata kontrollile oli raadio oma eestikeelsete saadetega järgnevatel aastakümnetel rahvusliku teadvuse tähtis alalhoidja. Esimene televisioonisaade Nõukogude Eestis läks eetrisse 1955. aasta juulis ja esialgu toimusid saated kaks korda nädalas ning olid kahe tunni pikkused. Samal aastal oli vabariigis 1300 televiisorit ja nendest vaatas saateid 4000-5000 inimest. 1985. aastal oli telereid 564000, neist kolmandik värvitelerid. Raadiosaadete ööpäevane kestvus kasvas 17,6 tunnilt 34,0 tunnini 1958-1980 ja tcle- visiooniprogrammide hulk vastavalt 3,9 tunnilt 35,3 tunnini. Oluline vahe oli aga selles, et raadiosaated jäid peaaegu taielikule eestikeelseteks - nende osa oli nii 1965. kui 1980. aastal umbes 88%, samas kui Eesti Televisiooni vahendatud kõigi kanalite ööpäevasest saatemahust langes eestikeelsete osa 26 protsendilt (1970-1977) 17 protsendini 1980.