Eesti kirjandus II kevad
Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja
hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond
peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest
ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar
varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud –
viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi
tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab
55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas
lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta
ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang
jt).
1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose
avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli
preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli