Esiajalugu ja arheoloogia alused
Ajukolju maht
väike, u 410cm³, osa koljust väga primitiivne, sarnanedes afarensisega.
Australopithecus robustuse leiud on samuti saadud Lõuna-Aafrika karstikoobastest.
Esimesed leiud 1938. a. Elas 2,11,5 milj a tagasi. Kehaehitus oli sarnane africanusele,
kuid kolju ja hambad olid suuremad ning massiivsemad; lame nägu, suured kulmumõikad
ja madal laup. Näokolju oli ortognaatsem ja sõrmeluud lühemad ja sirgemad kui
africanusel. Ajukolju maht u 530cm³. Elas märksa kuivemas ja karmimas keskkonnas kui
africanus, oli kohastunud kõvale taimtoidule. Mõned luud, mis on leitud koos A.
robustuse luudega annavad alust oletusele, et nad võisid neid kasutada kaevamiseks.
Australopithecus boisei luid avastati esmakordselt 1959. a Olduvai kuristikust
Tansaanias, hiljem lisandusid leiud Turkana järve idakaldalt Keenias ja Omost Etioopias.
Luude vanus 2,31,1 milj a. On australopiteekuste seas kõige massiivsemate ja suuremate