a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas. · Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk seeriatesse · Tunumad neist on: - Lymani seeria ultravioletkiirguse spektriosas - Balmeri seeria vaguse nähtavas osas - Pascheni seeria infrapunases spektriosas Vesiniku aatomi spekter:
V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5.Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused Erinevad värvused on määratud erinevate lainepikkustega vahemikus 380-760 nm. Põhi värvused on punane, roheline, sinine. 6.Osaline ja täielik värvipimedus ja nende erinemis sagedus? Täieliku värvipimeduse korral nähakse kõike must-valgena (kõik on must, hall või valge) Osalise värvipimeduse korral ei suudeta eristada punast (760-630nm) ja rohelist (570-520nm) värvust (daltonism) 7.Mis on ja millised kehad tekitavad infra- ja ultra valgust? Infravalgus ehk soojuskiirgus on optiline kiirgus, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. (hõõglamp, ahi, inimene) Ultravalgus on optiline kiirgus, mille lainepikkus on väiksem violetsest valgusest. (tähed, päike, gaaslahenduslamp) *kaitseme oma silmi selle eest päikseprillidega 8.Huygensi-Fresneli printsiip?
Ta tegi paar väga tähtsat avastust. Ta sai teada, et footonil on mass ainult liikudes ja tema energiat saab arvutada valemiga E = hf , kus f on värvi sagedus ja h on plancki konstant Teise gruppi kuulunud teadlased arvasid, et valgus on laine ja sellel on kindlad omadused. Nimelt on igal värvil oma lainepikkus ja 7 põhivärvi moodustavad spektri. Punane - 760-630nm Oranz - 630-600nm Kollane - 600-570nm Roheline - 570-520nm Helesinine - 520-470nm Sinine - 470-420nm Violetne - 420-380nm Lainepikkus ei sõltu perioodist (ajavahemik, millal laine ühe täisvõnke teeb) ja võngete sagedusest (kui mitu täisvõnget teeb laine 1 sekundi jooksul). Need omadused iseloomustavad valgust kui lainet ja on seotud ka elektrivälja võnkumisega. Silma sattunud valguse värvuse teevad kindlaks kolvikesed, mida on aga silmas ainult kolm (R- punane, G- roheline, B- sinine)
süsteemi käitumist ajas ja ruumis. selgitada klassikalise ja kvantmehaanika erinevuseid mikroobjektide uurimisel – kvantmehaanikas on teised seadused, mis kehtivad just mikroobjektidele. Klassikalise mehaanika seadused ja seaduspärasused ei kehti mikro maailmas. Konstandid: h=6,6·10-34J·s, c=3·108m/s, 1eV=1,6·10-19J Valguse lainepikkustele vastavad värvused: violetne 380 – 420 nm , sinine 420 - 470 nm , helesinine 470 – 520nm , roheline 520 – 570 nm, kollane 570 – 600 nm, oranž 600 – 630 nm, punane 630 – 760 nm Näidis arvutusülesanded: 1) Hapniku aatomi ionisatsiooni energia on 14eV. Kui suur on ionisatsiooni põhjustava kiirguse minimaalne sagedus? 2) Arvuta UV kiirguse kvandi sagedus, kui tema energia on 6,6∙10-19 J ja infrapunase kiirguse kvandi sagedus , kui tema energia on 0,25 eV. 3) Leia nähtava valguse lainepikkustevahemikule 380nm-760nm vastavate valguskvantide energiavahemik.
toimida. Fotosünteetilied pigmendid-päikeseenergiat siduvad ained. Fotoautotroofidel (taimedel) neelab valgust alfa klorofüll, mis on roheline (sellest tuleneb ka taimede roheline värvus). See neelab sinkjas violetset ja peegeldab tagasi rohelist valgust. Seda leidub kõikides fotosünteesivates taimedes meres. Määratakse ära klorofülli hulk meres. Karotinoidid (ehk pigmendid): beeta karotinoid, fükoksantiin ja beetaklorofüll. Neelavad 400-520nm valgust. Punavetikatele on eriomased kaks abipigmenti (fükoerotriin, mis on ise punane pigment, neelab rohelist osa valgusest (400-570nm) ja allofükotsüaniin oranzi osa (650-670nm)). Tänu neile kahele suudavad punavetikad kasutada nõrka valgust, teistel vetikatel sellist omadust ei ole. Punavetikad levivad seega suurtes sügavustes - kuni 200m sügavusel. Massiliselt levivad nad aga 40-60m sügavusel. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus - FAK(PAR - PhAR ingl.k
annaabi.ee 
