· Kui suur on elektriväljade vaadeldavate punktie vaheline pinge, kui punktlaengu 10C ühest punktist teeise üleviimisel teeb väli tööd a) 10J b) 120J c)2300J d) 0,1J e) 10mJ V:valemi U=A/q põhjal kui q=10C ja a) A=10J on U=1V b)A=120J on U=12V c)A= 2300J on U=230V d)A= 0,1J on U=0,01V · Elektrivälja kahe vaadeldava punkti vaheline pinge on 200V Kui suure punktlanegu nihutab väli ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 50mJ V: U= A/q-> q=A/U q=5*10`-2J/2*10`2V = 2,5*10`-4C q= 2,5*10`-4 C · Kui palju teeb elektriväli tööd punktlaengu 3*10`-8C üleviimisel punktist potensiaaliga 500V punkti potensiaaliga 300V V: U=A/q --> A=U*q V=fi1-fi2, siis A=(fi1-fi2) * q A= (500V-300V) * 3*10´-8C = 6*10´-6 J A= 6*10´-6 J · Elektrivälja vaadeldavate punktide potensiaalid on 230V ja 130 V Kui suure punktlaengu nihutab väli ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 1,5J
5)Kui suur on elektriväljade vaadeldavate punktie vaheline pinge, kui punktlaengu 10C ühest punktist teeise üleviimisel teeb väli tööd a) 10J b) 120J c)2300J d) 0,1J e) 10mJ V:valemi U=A/q põhjal kui q=10C ja a) A=10J on U=1V b)A=120J on U=12V c)A= 2300J on U=230V d)A= 0,1J on U=0,01V 7)Elektrivälja kahe vaadeldava punkti vaheline pinge on 200V Kui suure punktlanegu nihutab väli ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 50mJ V: U= A/q-> q=A/U q=5*10`-2J/2*10`2V = 2,5*10`-4C q= 2,5*10`-4 C 8)Kui palju teeb elektriväli tööd punktlaengu 3*10`-8C üleviimisel punktist potensiaaliga 500V punkti potensiaaliga 300V V: U=A/q --> A=U*q V=fi1-fi2, siis A=(fi1-fi2) * q A= (500V-300V) * 3*10´-8C = 6*10´-6 J A= 6*10´-6 J 9)Elektrivälja vaadeldavate punktide potensiaalid on 230V ja 130 V Kui suure punktlaengu nihutab väli ühest punktist teise, kui ta teeb tööd 1,5J
Kasutan valemit Q=U·S·T·t. Vastus on Q=0,03·65·33,5·6=392W. Kamina tehasepoolt määratud maksimumküttevõimsus on 6kW. Selgub et 6000W soojusvõimsuse kadu on 392W. On levinud kuldreegel, et kolmandik küttesoojast kulub ruumi õhu soojendamiseks, kolmandik läheb kaotsi läbi seinte ning kolmandik läbi akende ja lae. Kui arvestada, et lepa tüvepuidu keskmine kütteväärtus on 18,7MJ/kg, vabanes kütmisel argipäeviti keskmiselt 150MJ väärtuses energiat. Sellest 150MJ vaid 50MJ jagu energiat jääb soojendama ruumi, ülejäänud 100MJ pääseb läbi seinte, lae ja akende väliskeskonda. 20 TÖÖ ANALÜÜS 3.1 Küttesüsteemide negatiivsed ja positiivsed küljed Töö esimese poole ehk uurimistöö teoreetilise osa ülesandeks oli tutvustada Eesti populaarsemaid küttelahendusi. Võib õelda, et neid on praeguse seisuga 6:
annaabi.ee 
