Eesti veed
Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel
ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 kg P aastas. Piirkogused on
väiksemad nitraaditundlikel aladel. Karstialadel on kaitse-eeskirjade alusel lubatud piirata
mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri
ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite
kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit.
3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus
Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi
Kambriumi-Vendi
4)Tallinna veehaarde kujunemine
Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva
pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe
jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna
annaabi.ee 
