Chatelier'i printsiibist: kui muuta tasakaalusüsteemi ühte tingimust (temp., rõhku, ühe aine konsentratsiooni), siis nihkub tasakaal selle protsessi suunas, mis toimib vastupidiselt tekitatud muutusele. 1) Temperatuuri muutmise mõju väljendab Le Chatelier'i printsiibi järeldus: tasakaalureaktsioon nihkub soojendamisel endotermilises, jahutamisel eksotermilises suunas. Teades, et tasakaalureaktsioon: V1 H2 + I2 = 2HI (H= -50kJ) V1 V on eksotermiline,2 võime järeldada, et jahtumisel nihkub tasakaal vesinikjodiidi tekke suunas, soojendamisel aga vesiniku ja joodi tekke suunas. V2 30 2) Rõhu mõju avaldub süsteemis gaasiliste või auruna ainete puhul. Le Chatelier'i
Nt: N2 + 3H2F2NH3. Tasakaalur. on näiteks betooni hüdrolüüs. Keemiline tasakaal on pöörduva r.-i olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise r.-i kiirused on võrdsed. Kui muuta tasakaalusüsteemi ühte tingimust, siis nihkub tasakaal selle protsessi suunas, mis toimib vastupidiselt tekitatud muutusele. Temp.i mõju: soojendamisel nihkub tas.reakt. endotermilises suunas e.paremale; jahutamisel nihkub reaktsioon eksotermilises suunas ehk vasakule. Nt: H2+I2F2HI (DH=-50kJ). Rõhu mõju (gaaside ja aurude korral): rõhu suurendamisel nihkub süsteem väiksema molekulide arvu tekke suunas, rõhu vähendamisel suurema molekulide arvu tekke suunas. Nt: N2+3H2F2NH3 (rõhu tõstmisel paremale). Kontsentratsiooni mõju: lähteainete konts.-i suurendamine nihutab tasakaalu paremale, reaktsioonisaaduste konts.-i suurendamine aga vasakule. Nt:BiCl3+H2OFBiOCl+2HCl (HCl-i lisamine nihutab tasakaalu paremalt vasakule). Katalüüs on protsess, millega suurendatakse
Kui valgud denatureerunud olekus, hüdrofoosed osad kompenseerivad pakitust sellega, et omavahel interakteeruvad erinevad peptiidahelad, sadenevad välja ja see on pöördumatu. Valkude stabiilsus Valgud on kergesti denatureeritavad. 100 am.happe jäägi kohta on vaja 40kJ/mol. G on suhteliselt väike G=H-TS. Väike G tuleb kahe suure numbri erinevusest. Stabiilsuse eest vastutav G on väike number võrreldes kahe teise suure numbriga. Kui G on 50kJ/mol kohta, siis H on 500kJ/mol kohta umbes. Valkude puhul on nõrgaks kohaks aktiivtsenter või mõni muu oluline osa. Aktiivsuse ja stabiilsuse vahel on lõivsuhe. Denaturatsioon on kooperatiivne protsess kui valgu stuktuur kuskilt juba käriseb, siis käriseb lõpuni. Väga vähe on osaliselt denatureeruvaid valke. Pöörduv denaturatsioon Kooperatiivset denaturatsiooni iseloomustab järsk temperatuurisõltuvus. Y-teljel on denatureerunud valgu osakaal ja x-teljel temp
annaabi.ee 
