Aastal 1869 organiseeris ta esimese Neljas tase Eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on Viies tase säilinud tänaseni. 1870 pani aluse Eesti Põllumajandus seltsile, mis oli esimene omataoline Eestimaal. "Eestirahwa 50aastase Jubelipiddo Laulud" Paar kuud enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt `'Eestirahwa 50aastase Jubelipiddo Laulud'', mis muuhulgas sisaldas ka algupärast looominugt. Kuigi Jannsen armastas ka kirjutada loodusest ja Armastusest on õnnestunumad siiski tema isamaalised Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks laulud, millest tänini on Teine tase tuntud `'Eesti vennad
Johann Voldemar Jannsen 19191890 Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära Voldemar Miller leidis materjali toetussummade kohta. Rahvuslikku liikumist/baltisakslasi lepitada Eestlaste reeturi maine, mida ei väärinud.
tunnistust Õpetatud Eesti Selts, ajalehe Perno Postimees, ,,Kalevipoja" Ilmumine, ,,Viru lauliku laulud", Koidula isamaluuletused, Hurda rahvaluulekogumise ürtused, Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded, Johann Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 5. I Laulupidu. · Aasta, koht, millele pühendatud 1869, Tartu, ,,50aastase priiuse puhul" · Ametlik korraldaja (selts, eestvedaja) meeslauluselts ,,Vanemuine" · Millised kollektiiviliigid osalesid. Miks ei osalenud segakoorid (kus olid ka naised) esimesel kolmel laulupeol? Esinesid peamiselt meeskoorid, kuna pastorid ei lubanud naistel esineda kartes mässu naiste ja meeste vahel. · Iseloomusta repertuaari. Milles seisnesid Jannseni ja Jakobsoni erimeelsused repertuaari osas
varemTallinnasloodud esimeneeestilauluseltsRevalianing Vanemuiseseltsigaiihel Mzerja, Palamuse,Thrvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, J6hvi ja Koeru. pasuna- aastalsi.indisseal teinegi - Estonia selts. Eriline tfiendus eesti kultuuri edasisele kooridestsaid auhinnavddgverepillimehed David otto Virkhausi iuhatusel. arenguleoli agajust Vanemuisel.SeltsiasutamiselnimetasJannsensellei.iheeesmir- gina laulupeo korraldamist"50aastase priiusepuhul". Laulupeol peetud rohketest k6nedest on ajalukku jiiinud eeskdttJakob Hurda Seltsi sihiseaded on k6nekalt viiljendunud p6hikirja teises paragrahvis: esinemine,milles too r6hutasharidusetfitsust ning innustaseestlasisellesvaldkon- "Sellesinatseseltsi pid hoolekandmine peab kijrll see olema, nelja hiiiilega kiriku nas mitte leppima vdhesega,vaid piirgima iiha edasi. Ta i.itles:"Eestimeesjdigu
annaabi.ee 
