Vana-Idamaade haridusest
enese harimisega. Samas oli võimalik ka abielu nii jumala kui ka mehe vahel, kuid
sellisel juhul sai klooster osa naise pärandusest ning sissetulekust.Tõenäoliselt oli
nunnkloostrite juures ka koole ning koolitusi. On teada ka naisennustajaid, kes olid
au sees ning keda peeti jumalate tarkuse edasiandjaiks. (M. Tilk ,,kasvatus eri
kultuurides I " 2003: 51-73)
Sumeri naine harfi mängimas
http://sumerianshakespeare.com/509245/499545.html
Kokkuvõte
Käesoleva referaadi koostamise käigus sai siinkirjutaja teada, kui tähtis osa oli Vana-
Idamaade rahvaste seas kodune eeskuju, perekondlikud traditsioonid ning usk
jumalatesse ning see määraski suures osas laste kujunemise edasiseks eluks.
Kuigi naised olid üldjuhul meestega võrreldes tagaplaanil, omistati neile siiski tähtsat
osa lapse täiskasvanuks kujunemise teel. Naine paneb oma koduhoidmisega ning