Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2 +Cl2 + H2O, millega võib laboris saada vaba kloori. Mn2O7 ehk mangaan(VII)oksiidi saadakse punakaspruuni plahvatusohtliku õlika vedelikuna rohelisest lahusest, mis tekib konts H2SO4 toimel permanganaatidele. ülitugev oksüdeerija ka toatemperatuuril, kiirel soojendamisel laguneb plahvatusega: 2Mn2O7 4MnO2 + 3O2 2. kromaadid ja dikromaadid: valemid, teineteiseks ülemineku tingimused, tuua konkreetseid näiteid sooladest ja nende kasutamisest. Kroomhappe H2CrO4 soolad on kromaadid ja dikroomhappe H2Cr2O7 soolad on dikromaadid. Kromaat- ja dikromaatioonide sisalduse vahekorda lahuses mõjutab lahuse pH. Hapestades kollast kromaadilahust tekib dikromaadi oranzi värvusega lahus: 2CrO4 + 2H Cr2O7 + H2O.
MnO2 katalüütilisel toimel oksüdeerida CO, põhineb MnO2 rakendamine spetsiaalsetes gaasimaski kurnades. Oksiidide termilist muundumist iseloomustab järgmine skeem MnO2 500 - 900 C Mn2O3 üle 900 C MnO4 Mn2O7 on roheka värvusega õlijas, võrdlemisi ebapüsiv vedelik. Mn2O7 saadakse kontsentreeritud H2SO4 toimel KMnO4-sse (esialgu tekib HMnO4, millest vee eraldumisel tegib MnO7). Soojendamisel laguneb Mn2O7 plahvatusega 2Mn2O7 4MnO2 + 3O2 Mn2O7 on väga tugev oksüdeerija, kokkupuutel orgaaniliste ühenditega viimased süttivad. MnO7 reageerimisel veega tekib permangaanhape HMnO4. 5.2 Hüdroksiidid ja happed (2) Mn(OH) 2*MnO-le vastavat hüdroksiidi saadakse Mn(II) sooladest leeliste lahuste toimel. Mn(OH) 2 on valge värvusega vees rasklahustuv aine, mis on Mn(OH) 4 tekkimise tõttu õhus kiiresti tumeneb. Mn(OH) 3 on nõrgalt amfoteersete omadustega.