Eesti rahvapillid
seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust,
kaas kuusepuust, kael ja keelehoidjad ka kas pihlakast või kasest. Viiul koosneb
piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge
kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on
häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua
kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti
keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikul
kõrgusel. Sellise kuju sai viiul 17. sajandil
ning see on 4keeleline ja kvintetihäälestuses.
Tuntuimad viiuli meistrid Eestis on olnud F.
Villak ja E. Meri.
7
Lõõts
Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann 1822. a.
See oli 1821. aastal sama meistri poolt leiutatud suupilli edasiarendus. Pillil oli
kolmnurkne lõõts ja see meenutas välimuselt lahtikäivat raamatut. Mõned
aastad hiljem avastas pilli Viini orelimeister Kirill Demian
annaabi.ee 
