Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
normiandev allikas, kas siis peaks ühiskonna õigusliku reguleerimise alternatiiviks
olema kommuunid, mis koondavad sarnase loomusega inimesi, kes tänu ühisele
kasvatusele ja õpetusele ei vajaks üldisi formaliseeritud seadusi, sest tülid saavad
lahendatud mitteformaliseeritud vastastikuse suhtlemise abil (midagi 20-nda sajandi
hipiliikumise sarnast)? Antiphon oleks sel juhul mingit laadi antiikne visionäär ja
utopist.
Veel üheks sofistiks, keda Platon oma teoses “Gorgias” (483a-484a) kujutab nomos –
physis vastandust kasutavana argumenteerimas, on Kallikles. Arutluskäik, mille
Kallikles seal esitab, on järgmine. Loomu poolest, physis`e-päraselt, on tugevam üle
nõrgemast, parem üle viletsamast. Nomos – universaalselt kehtiv seadusandlus –
teeb aga midagi vastupidist – käsitleb kõiki ühesugustena, st. käsitleb võrdsetena
neid, kes tegelikult võrdsed ei ole. Kallikles astub siit aga veel sammu sügavamale:
annaabi.ee 
