HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE
Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli
ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli
kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludes
sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kuid ka mitte aarialasteks, ning neidki
diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45aastasi
teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa
koolidest. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja
enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada
normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute
Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi