nädalas on vähem kui 3 täiesti alkoholivaba päeva (Alkoinfo). 2. Eesti täiskasvanud inimesed joovad selleks, et purju jääda. Sain teada, et igapäevaselt joob 1% naisi, mehi aga 7%. Enim on igapäevaseid alkoholitarvitajaid 35–64 aastaste meeste seas, neist omakorda tõuseb esile vanusegrupp 45–54 aastat. Vanemate meeste seas joomise sagedus üldiselt väheneb. Naiste puhul suureneb mitu korda nädalas joojate hulk vanuse kasvades, olles suurim 35–44aastaste naiste seas. (Alkoinfo) Eriti aplalt tarvitavad alkoholi kuni 34aastased lahutatud või lahus elavad mehed. Naiste puhul on pigem vastupidi: sagedamini joovad abielus ning nooremad vallalised naised. Sagedast alkoholitarvitamist tuleb rohkem ette suurema kuusissetulekuga inimeste seas, ja seda nii meeste kui ka naiste puhul. (Alkoinfo) Kõige rohkem tarbitakse kangeid alkohoolseid jooke. Kõige sagedamini aga õlut või veini.
Vigastus sõidukiõnnetustest ehk transpordil tekkinud vigastus, sh liiklusvigastus, vigastus tule ja vingugaasi toimel. Põletused. Uppumine. Mehaaniline lämbus (võõrkeha, toidutüki või maosisu hingamisteedesse aspireerimisest või varingu alla jäämisest). Külmumus. Kukkumine. Vigastus elektrivoolu toimel. Milleks investeerida vigastuste ennetamisesse? Vigastused on peamised surmapõhjused 5-44aastaste seas. Suured sotsiaalsed kulud (Norra – 19% GDP tahtmatute vigastuste kulu) Tohutu potensiaal ennetuseks – 500 000 surma aastas, olenemata, kui kõik riigid oleksid turvalisemad. Efektiivsed ennetusmeetodid on olemas. See on teostatav – mõned Euroopa riigid kuuluvad maailma kõige turvalisemate maade hulka. Moodulid Kukkumised, põletused, uppumised, mürgistused. Laste ja eakate väärkohtlemine. Liiklusvigastused.
annaabi.ee 
