Eesti kirjanduse ajalugu II
ilmub romaan ,,Tuli ja raud". See romaan sai väga suurt kiriitikat Tammsaare kirjutab
Ristikivile avaliku kirja seoses selle romaaniga (ta mingis mõttes sümboolselt osutab
Ristikivile kui oma enda töö jätkajale). Tulevad peale sõja-aastad. Sõja-aastatel peab tulema
kahtlemata tõsiseid sündmusi. Ristikiv enda biograafia seisukohtalt on tähenduslik 1943nda
aasta pommitamine Tartus, Ristikivi töötas Laial tänaval, kuhu kukkus tema kontorisse ka
pomm, mis ei plahvatanud. 43ndasse aastasse jääb ka episood, millest ta rääkida ei taha ta
astub vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke, kuid tundub, et ta selles sammus ka pettub. Ta põgeneb
algselt Soome, kus ta töötab mõnda aega Eesti büroos asjaajajana. Kui asjad edasi arenevad,
siis ta lahkub Soomest Rootsi. Pikemalt jääb pidama Stockholmi, kus ta töötab kindlustus- ja
haigekassaametnikuna. Ei abiellu kunagi ja elab üksi. Ta kirjutab põhiliselt oma suvistel
puhkuseaegadel ta reisib küllalt palju