Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)
temast ei hoolita või teda ei märgata. Kasvatamatu laps on tihti segaduses, ebakindel ning
kergesti ärrituv. Kui olukord nõuab lapse korralekutsumist, siis peab õpetaja karistatava
juurde minema, tema ette kummarduma, hoidma silmsidet, mitte ähvardama ning samal ajal
kasutades madalat, kindlat, autoriteetset hääletooni ja ütlema mudilasele, mis ta valesti tegi
(http://naistekas.delfi.ee/perekond/vaikelaps/distsipliin-tagab-mudilasele-turvatunde.d?
id=43155943). Siinjuures on oluline meeles pidada, et karistatakse tegu, mitte inimest ennast.
Pidev korralekutsumine ja karistamine ei ole hea. Lapsele tuleb anda aega, ruumi ja rahu.
Sõnakuulelikkuse saavutamine on keeruline seda tuleb teha väheste sõnadega ja ainult siis,
kui see on vältimatu (Lastehoidja käsiraamat. Perekasvatuse kvaliteet, Tallinn 2007, lk. 99).
Mõnikord on üks pilk tõhusam kui kümme sõna.
annaabi.ee 
