Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
koostöös endiste katlamaja töötajatega 550t masuuti [Endise Nõukogude Liidu Jääkreostus Ja
Selle Likvideerimine lk. 65]
Viimsi Kütusebaas
Territooriumil oli umbes 200 kütusemahutit, kus hoiti nii naftat kui ka masuuti ja õli. Mitmeid
maa-aluseid ja pealseid sahte, kus hoiti ka kütust. Reostused esinesid kõige suuremal määral
raudtee pealelaadimis terminali lähedustes, kütusesahtid olid üllatavalt hästi vastu pidanud
ning põhjavett mitte reostanud. Selgus et 4300m2 maa-alal on umbes 125 tonni naftajääke
ning 2700 tonni terase ja muude metallide jäätmeid. [2]
Pakri saared
Asuvad Paldiskist 2 - 3 km läänes. Mõiste alla kuuluvad Suur-Pakri (11,7 km2), Väike-Pakri
(12,9 km2) ning kümmekond laidu ja kari. Saarte kogupindala on 24,7 km2. Saari on
kasutatud sõjaväepolügonidena juba sajandeid, alates 18. saj, kus tsaar Peeter I alustas sinna
sõjasadama loomist. Saari kasutati ka esimeses maailmasõjas õppusteks ning Vene ajal asus
annaabi.ee 
