Kõige tihedamini on asustatud lääne pool. Eriti just loodes ja ka lõuna-ida piirkonnas ning mõned kohad keset riiki. Lõuna-Korea naaberriigid ja rahvastiku keskmine tihedus https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii&authuser=0 Lõuna-Korea rahvastiku tihedus http://farm7.staticflickr.com/6175/6171912037_3cf9d7b513_o.jpg 3. Soolis-vanuseline koosseis 3.1. Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive Kogu rahvastiku peale 2011. aastal sündis riigis umbkaudu 417000 last ning surnuks kuulutati 305000 inimest. Lõuna-Koreas on viimaste aastate jooksul sündimus vähenenud ning seetõttu ka loomulik iive kahaneb.Väikelaste suremus on viimaste aastate jooksul sujuvalt langenud, 2011.aastal oli selleks 4 last 1000 inimese kohta.Võib öelda, et poisse ja tüdrukuid on viimaste aastate jooksul sündinud võrdselt, seega on ühiskonnas tasakaal. 3.2. Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Lõuna-Koreas on keskmine eluiga 74.3 aastat
aastal. Poliitilise kriisi süvenedes muutus põhiseaduse reformi hädavajalikkus ühe ilmsemaks. Aastail 1932-1933 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses kolm rahvahääletust. Kaks esimest rahvahääletusele pandud seaduseelnõu olid koostatud Riigikogu ja kolmas EVKL-i poolt. Kõik need nägid ette luua täidesaatev võim. Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu, mida toetasid ka Põllumeestekogud, kiideti rahvahääletusel 1933. a oktoobris ülisuure häälteenamusega 417000 poolt ja 157000 vastuhäält heaks. EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka
annaabi.ee 
