Eesti uusaeg
oli aga edendada etadmisi eesti rahva minevikust, keelest ja kirjandusest ning ka eestimaast ja
liivimaast. Tuleks rõhutada veel, et see oli siiski estofiiilne ja saksa keelses.
Tema käinud välja ka rahvuseepose Kalevipoja eepose mõtte. Tegi palju eeltööd, kogu
materjali, kuid ise selle eepose koostamiseni ei jõudnud.
Faehlmanni üldine hoiak eestlaste suhtes oli selline, et oli tulveikuväljavaadete suhtes suht
pessimistlik, üks impulss selleks oli 40ndedatel usuvahetusliikumine, mille ta selgelt hukka
mõistis. Oma elu lõpuaastatel tal eirit usku eesti rahva tuleviku suhtes tegelt ei olnud.
Kreutzwald sündinud Virumaal taluperemehe pojana. Õppis tartu Ülikoolis, töötas Võrus
arstina 44 aastat oma elust. Meelde jäänud kirjamehena pigem , ei olnud suur organisaator ise.
Tihti oli ka pessimistlikult meelestatud. Lisaks eeposele avadas ka palju muid kirjatöid.
annaabi.ee 
