Referaat mahtra sõja kohta
kedrata. Siis veel lõng kerida ning kangast kududa ja pleegitada. Naiste töö talvel
oligi seotud kas lina või villaga. Harida tulid ka mõisa linad, tihti anti need taludesse
harida ja kedrata. Peenem linane mõisapere tarvis anti kududa kangrule, takusemat
teenijate tarvis kudusid talunaised.
Teised tööd. Maha tuli panna, harida ja koristada kartulid, humalad, läätsed jms.
Kartulikasvatus saavutas laialdasema ulatuse XIX sajandi 40aastatest. Talu või
vabadikunaised pesid mõisa pesu, pügasid lambad. Peremehed valmistasid
linnaseid õlle tarvis, naised tegid kodusel teel käsikividel tangusid. Lisaks vajas mõis
töökäsi kraavide puhastamiseks, aiatöödeks, tarade tegemiseks, lubjapõletamiseks,
turbalõikamiseks jne. Talude töökoormus oli sedavõrd suur, et kui midagi ette tuli,
nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma
annaabi.ee 
