Eesti Vabariik 1920 - 1940
kaitseseisukorra, piiras rahva poliitilisi vabadusi ning keelustati
Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus. Sellise tegevuse ajendiks oli Tartus
"Vanemuises" toimunud poliitilisel koosolekul toimunud märul, kus
riigivanem Tõnissonil ei lastud vapside ja teiste parteide liikmete poolt
kõnet pidada.
1933 oktoobris pandi Eestis rahvahääletusele vapside põhiseaduse
muutmise eelnõu, mis võitis selge rahva poolehoiu (üle 400tuhande oli
poolt ja ~150 tuhat vastu). 1934 algul kehtima hakanud põhiseadusega nähti
ette:
- laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea
(riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu
enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e. keeld).
- Seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul.
- Täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav