õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" 1708.a. esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739
sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. murelane, vedrujas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk, uisusaun · Tema luulekogud olid sõnaseletustega · Saartelaulik rand, kadakad, meri, luited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud" · 1914 ,,Kauged rannad" · 1927 ,,Tuules ja rannas" · Tegeles rahvalauludega · Kasutas regivärssi · Kõik aastaajad esindatud · 400lk regivärsis lugulaul ,,Toomas ja Mai" 1924 Fr. Tuglas · Friedebert Mihkelson sündis 2.märtsil 1886 Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas · 1896-1897 õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis · 1897-1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis · 1901 asus elama Tartusse · 1901-1903 õppis Tartu linnakoolis · Esimene trükki jõudnud lugu ilmus 1901.aastal ,,siil" · 1904-1905 õppis h.treffneri gümnaasiumis · 1905 katkestas õpingud · 17
annaabi.ee 
