Purgid sulge kohe kaantega. Keera moosipurgid tagurpidi ning jäta need päevaks seisma. Lõpuks kleebi purkidele ise valmistatud sildid. Ei tohi unustada, et suhkur pole mitte ainult moosi magusaks muutmiseks, vaid ka selle säilimise tagamiseks. Et moos säiliks on vaja tagada piisav suhkrukontsentratsioon moosis, et bakterid seal kasvada ei saaks. Moosi toas säilitamiseks piisab 600 g suhkrust 1 kilogrammi marjade kohta, külmikus või külmas keldris säilitamiseks lisa 400grammi suhkrut ühe kilo marjade kohta. Vähema koguse suhkru puhul ei toimi suhkur enam konservandina vaid hoopis soodustab bakterite kasvu ja riknemist! Mooside retseptid Õuna-safrani moos tüümianiga 2 kg hapusid õunu 2 dl õunasiidrit 800 g Suhkrut 1 pakk Santa Maria safranit (0,5 g) 1 tl Santa Maria tüümiani saad umbes 1,4 liitrit moosi Koori õunad, haki tükkideks ja pane kuni keetmiseni happelisse vette seisma.
koronaararterite abil. Kokkuvõtteks siis, südame parempoolses osas, keha veenides, kopsuarteris ja selle harudes kulgeb alati venoosne veri. Südame vasakus pooles, keha arterites ning kopsuveenides kulgeb alati arteriaalne veri. 7.4. Süda Süda on vereringesüsteemi keskseks elundiks. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahekohal, ulatudes V VI roidevaheni, keskseinandis, 2/3 südamest asetseb vasakul pool. Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund, keskseinandis. Kaal u 300-400grammi. Südame sein koosneb kihtidest: Sisemine kiht e. endokard on õhuke elastsetest sidekoekiududest koosnev kile. Südame klapid moodustuvad samuti endokardist. Lihaskiht e. müokard e. südamelihas on südame seina kõige paksem osa. Koosneb südamelihaskoest. Välimine kiht e. epikard pöördub südamesse suunduvate ja väljuvate suurte veresoonte algusosade läheduses ümber ja moodustab südame ümber veel teise kesta südamepauna e. perikardi
annaabi.ee 
