Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale
välistada ka suuremat puudujääki," nentis Padar ja lisas, et see ei
tohi mingil juhul saada komistuskiviks euroga liitumisel, mille
valitsus tahab ära teha aastal 2011.
Rahandusminister loodab täiendavate kärbete kaudu
eelarvemiinust veel 2,5 miljardi võrra vähendada. Kuigi siis jääks
prognoosipõhiseks puudujäägiks vaid 2,5 miljardit, mis tähendab
1protsendilist defitsiiti, kardab rahandusministeerium siiski kimpu
jäämist Maastrichti 3protsendilise defitsiidikriteeriumiga, mis
rahanumbrites tähendaks 8 miljardi krooni suurust eelarvemiinust.
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja
Andrus Säälik märkis, et eeldatavasti nii palju halvemaks kui seni
enam minna ei saa, kuid parem on olla valmis kõigeks.
"Kui me teaksime väga täpselt, et meil defitsiit üle 2,9 protsendi ei
lähe ja me täidame kriteeriumid ära, siis me ei muretseks. Praegu
me ei saa anda mingit garantiid. Parem karta kui kahetseda," ütles
annaabi.ee 
