Balti erikord, mõisted, asehalduskord
Seda süsteemi hakati nim. Balti
erikorraks.
BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2)
Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei
sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir.
4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju,
Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes
3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10
linna. 6) Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. 7)Kodanikuõigused olid neil, kes
kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased. 8)Baltisaksa aadlikud kanti erilisse
rüütlinimekirjadesse e. aadlimatrikklitesse(baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene
aadlikke ja saksamaalt tulnud uusi aadlikke.
Täielikke poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud(õigus osaleda