lämmastikust ja vesiniku ammoniaagist:N2 + 3H2 çè2NH3.Lämmastikhape on väga tugev oksüdeerija, milles käituvad happeanioonid.Seetõttu lahjendatud ega ka kontsentreeritud lämmastikhappega reageerimisel vesinikku ei eraldu. Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu on ta väga sööbiv, reageerib paljude metallidega HNO2 - Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O. Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad.Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad.Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina.Nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi
Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku. Seetõttu on nitraadid tugevad oksüdeerijad. Aktiivsete metallide nitraatide kuumutamisel tekivad ühe saadusena nitritid ja vähemaktiivsemate metallide korral lämmastikdioksiid. HNO2 lämmastikushape Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis sarnaselt nitraaditele, on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad (sulada võivad vaid leelismetallide nitritid). Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad. Seos elusorganismiga ja lämmastikuringe Lämmastik on eluks ülivajalik element. Lämmastik on asendamatult vajalik
Степень окисления +5 Известна асидная кислота HN3. Взрывоопасна. 4.6 Азотная кислота Азотная кислота – это бесцветная жидкость, её промышленное производство проходит в 4 этапа: 8 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O (платиновый катализатор) 2NO + O2 → 2NO2 2NO2 + H2O −→ HNO3 + HNO2 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O Аqua regia или kuningvesi это раствор азотной кислоты с соляной кислотой 1 к 3. Растворяет платину, золото и другие пассивные металлы. Нитраты хорошо растворяются в воде. 4.7 Аммиак Наиболее часто используемый нитрид NH3. Бесцветный газ с острым запахом.
ilma õhuhapniku juurdepääsuta. Põlemine toimub nitraadi lagunemisel tekkiva hapniku arvel. Lisaks mõjutavad nitraatide lagunemist mitmesugused lisandid. Kaaliumnitraadi segu väävli ja söega nimetatakse mustaks püssirohuks. Viimane (75% KNO3, 13% C ja 12% S) põleb järgmise võrrandi kohaselt: 2KNO3 + 3C + S 2K2S + 3CO2 + N2 HNO2 lämmastikushape Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: // 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis sarnaselt nitraaditele, on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad (sulada võivad vaid leelismetallide nitritid). Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad. Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina lihatoodetes roiskumise takistamiseks
erinevalt: 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid: 2NaNO3 → 2NaNO2 + O2 naatriumnitrit 2) keskm. aktiivsusega metallide (Mg, Pb, Fe, Zn, Cu) puhul: 2Cu(NO3)2 → 2CuO + 4NO2 + O2 vask(II)oksiid 3) Väheaktiivsete metallide (Ag, Au) nitraadid: 2AgNO3 → 2Ag + 2NO2 + O2 Lämmastikushape HNO2 nõrk, ainult vesilahustes tuntud hape, soolad – nitritid laguneb kergesti: 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O peamised kasutatavad soolad: NaNO2, KNO2 laboris, toidulisanditena, org. sünteesis 3.14.3.3. Hapnikuga Lämmastikul on palju oksiide - valents ja oksüdatsiooniaste ei lange sageli kokku - ühendeis on N maksimaalselt neljavalentne N2O NO (NO)2 N = N = O ↔ N = N―O N = O N―O
annaabi.ee 
