NH3 + HCl = NH4Cl (ammooniumkloriid) Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+ ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu 2+ +2e = Cu0 Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid" SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees
oksiid.reaktsioon kulgeb kõrgel temperatuuril. eriti vastupidava oksiidse kile tõttu on Al ja Cr praktiliselt püsivad ka veeaurus .Näiteks3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 Nendes reaktsioonides on oksüdeerijaks samuti vesinikioon Väheaktiivsed- ja väärismetallid veega ei reageeri Metall + soola vesilahus Metallid ( va kõige aktiivsemad) tõrjuvad vähemaktiivse metalli soola vesilahusest välja 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu ioonivõrrand 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 loomulikult ei reageeri omavahel Cu + Al2(SO4)3 Kõige aktiivsemad metallid reageerivad soola lahuses oleva veega. Tekib leelis, mis võib soolaga reageerida Naatriumhüdroksiidi ja vasksulfaadi vahelist reaktsiooni vesilahuses! kirjeldab järgmine võrrand 2Na + 2H2O + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 Siin pole enam tegemist asendusreaktsiooniga Metall + leelis. Leeliste vesilahustega reageerivad amfoteersed metallid ( Al, Zn, ...).
a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes: vesinikul I, kolmel hapniku aatomil on 3*(-II)=-6, et o.a. summa vorduks nulliga, peab lammastiku o.a. olema V. Lammastikoksiidis on lammastiku o.a II (sest hapniku o.a. on –II). Seega: Cu0 → CuII, NV→ NII 2) Koostame nuud vorrandid, mis naitavad elektronide uleminekut: Cu0 – 2e- = CuII (redutseerija Cu0) NV + 3e- = NII (oksudeerija NV) 3) Et loovutatud ja liidetud elektronide arv oleks vordne, korrutame esimest vorrandit 3-ga, teist 2-ga: 3Cu0 – 6e- = 3CuII 2NV + 6e- = 2NII 3Cu + 2HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO Vorrandist nahtub, et lammastikhapet kulub ka vasknitraadimoodustamiseks, 3 mooli Cu(NO3)2 saamiseks kulub 6 mooli NHO3,jarelikult kulub uldse kokku 6+2 mooli HNO3: 3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO 4) Vorrandi vasakul poolel on 8 vesiniku aatomi sumbolit, selle arvelt tekib 4 mooli vett: 3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 53. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)?
a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes: vesinikul I, kolmel hapniku aatomil on 3*(-II)=-6, et o.a. summa vorduks nulliga, peab lammastiku o.a. olema V. Lammastikoksiidis on lammastiku o.a II (sest hapniku o.a. on II). Seega: Cu0 CuII NV NII 2) Koostame nuud vorrandid, mis naitavad elektronide uleminekut: Cu0 2e- = CuII (redutseerija Cu0) NV + 3e- = NII (oksudeerija NV) 3) Et loovutatud ja liidetud elektronide arv oleks vordne, korrutame esimest vorrandit 3-ga, teist 2-ga: 3Cu0 6e- = 3CuII 2NV + 6e- = 2NII 3Cu + 2HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO Vorrandist nahtub, et lammastikhapet kulub ka vasknitraadimoodustamiseks, 3 mooli Cu(NO3)2 saamiseks kulub 6 mooli NHO3,jarelikult kulub uldse kokku 6+2 mooli HNO3: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO 4) Vorrandi vasakul poolel on 8 vesiniku aatomi sumbolit, selle arvelt tekib 4 mooli vett: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Lopuks kontrollime, kas hapniku aatomite sumbolite arv vorrandi molemal poolel on vordne: 8*3=3*6+2+4; 24=24 11
annaabi.ee 
