Katse 1.3. Mõõtsin keeduklaasi büretist 10 mL 0,05 M Pb(NO3)2 lahust ja 10 mL 0,5 M NaCl lahust. Teise keeduklaasi mõõtsin mõõtesilindriga 14 mL vett ning lisasin büretist 5 mL 0,05 M Pb(NO3)2 lahust ja 1,0 mL 0,5 M NaCl lahust. 2. Mitme rasklahustuva ühendi tekkimine ühe ja sama iooniga Katse 2.1. Mõõtsin büretist kolme katseklaasi 1 mL 0,05 M Pb(NO 3)2 lahust. Esimesse lisasin 6 tilka KI, teise samapalju K2CrO4 ja kolmandasse tõmbe all CH 3CSNH2 1 M lahust. Kolmanda katseklaasi asetasin veevanni ning kuumutasin kuni ühtlase sademe tekkimiseni. Katse 2.2. Tasakaalu nihkumine vähemlahustuva ühendi tekke suunas Mõõtsin katseklaasi 0,5 mL K2CrO4 lahust ja lisasin sellele 2 tilka AgNO 3 lahust. Seejärel lisasin 0,5 mL NaCl lahust. Lõpuks lisasin katseklaasi veel 1 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendasin katseklaasi tõmbe all kuni same värvus muutus. 3
2 sadet ie pidanud tekkima Kirjutada reaktsiooni võrrand. Pb(NO3)2 + 2NaCl↔ 2NaNO3 + PbCl2↓ 2. Mitme rasklahustuva ühendi tekkimine ühe ja sama iooniga Katse 2.1 Mõõta bürettidest kolme katseklaasi a´1 mL Pb(NO 3)2 või (CH3COO)2Pb lahust. Ühte lisada 0,3 mL (6–7 tilka) KI, teise samapalju K2CrO4 ja kolmandasse tõmbe all tioatseetamiidi (CH 3CSNH2, TAA) 1 M lahust. Kolmas katseklaas asetada vesivanni ning kuumutada kuni ühtlase sademe tekkimiseni. Kõik katsed tioatseetamiidiga viia läbi ning katseklaasid tühjendada tõmbe all ! NB! TAA-d sisaldavad katseklaasid sulgeda korgiga kui võetaks tõmbkapi alt välja. Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket: a) KI lahuse lisamisel. Millise värvusega rasklahustuv ühend tekkis? Pb(NO3)2 + 2KI →PbI2 ↓ + 2KNO3 kollane
annaabi.ee 
