neljast aatomist. Valge fosfor on vahataoline valge või kollaka värvusega aine Vees fosfor ei lahustu Tema helendamine on tingitud aeglasest oksüdatsioonist. Õhus võib süttida juba toatemepatuuril (peenestatult) Väga mürgine aine, nahle sattudes teeb aiai. FOSFORI SAAMINE Valget fosforit toodetakse kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 13001500 °C 2Ca3(PO4)2 + 3SiO2 + 10C P4 + 10CO + 3Ca2SiO4 Fosfor eraldub auruna Valge fosfor eraldub sealt auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee alla. Valge fosfor süttib õhus väga kergesti, seepärast hoitakse teda vee all. PUNANE FOSFOR Tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori soojendamisel pikema aja vältel õhu juurdepääsuta Ainena ja mänguasjana on ta ohutu. Tahke fosfori kuumu tamisel fosfor muu tub gaasiliseks ilma
Kalkogeenid (välja arvatud O) moodustavad kaks oksiidi EO2 ja EO3, mis mõlemad on happelised, ning neile vastavad happed H2EO3 ja H2EO4. FOSFOR---PHOSPHORUS---P 1s22s22p63s23p3 1. Leidumine looduses ja saamine. Fosforit leidub looduses ainult ühenditena fosforiitide ja apatiide näol. Nende peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2. Fosforit saadakse fosforiidi või apatiidi, liiva ja söe segu kuumutamisel elektriahjus: 2Ca3(PO4)2+3SiO2+10C=3Ca2SiO4+P4+10CO 2. Fosfori allotroopia. Tähtsamateks fosfori allotroopseteks teisenditeks on valge, must ja punane fosfor. Valge fosfori molekulivõre sõlmedes paiknevad neljast aatomist koosnevad tetraeedrilised molekulid P4. Ka sulanult, lahustunult või auruna esineb fosfor molekulidena P4 ja alles 1000*C juures molekul lagneb: P4=2P2 Must fosfor on grafiidiga sarnaneva struktuuriga. Must fosfori kristallid on kihilise ehitusega, kusjuures fosfori aatomid paiknevad tasapinnaliselt.