(tähendusega). Kirjutades on vaja korraga tegelda ja opereerida paljude asjadega: häälikuanalüüsi, õigekirja jne, sest kirjutamisoskus tähendab kõigi kirjutamiskomponentide valdamist. 5. Väikelapsed ja arvutid (P. Luik). Kui vanalt on õige lubada last arvuti juurde? Et arvutid jõuavada üha enam lasteaedadesse ja kodudesse, puutuvad lapsed nende masinatega kokku juba enne kooli. Enamik uurijaid ei soovita alla 3aastastel lastel arvutit kasutada. C. Cordes ja E. Miller väidavad seda, et isegi algkoolilapsed pole veel intellektuaalselt ega emotsionaalselt küpsed arvutit kasutama, rääkimata siis noorematest, kelle arengut võivad arvutid kahjustada. Väikelaps võib arvutit kasutada lühikest aega ja pausidega. Uurimused on näidanud, et tavaliselt veedavad 2-7aastased lapsed keskmiselt 11 minutit päevas arvuti ees ning üle 3 tunni vaatavad televiisorit ja videoid.
tegeleb oma asjadega, koos mängimist tegelikult ei toimu. Samal ajal arenguliselt arenevad ka korda-mööda mängud, vahetatakse tegevust/asja ühe käest teise kätte. Sealt kujuneb see edasi, et kui on mingi piiratud ressurss, öeldakse lapsele, et tuleb ära oodata kuni teine lõpetab ja siis on minu kord. Rollimängud on arenguliselt üsna hilised. Hakkavad arenema pärast 3.eluaastat. Kui mängitakse vanemate lastega tulevad rollimängud kiiremini laste tegevusse. 3aastastel ei toimu rollivahetust, nt kui keegi on kull. 5aastastel toimub juba rollivahetus. Mängu kaudu tekib/tekivad oskus/oskused: Nii kõne kui kognitiivne areng lubavad rohkem arutada mängu reeglite üle. Reeglite üle arutamine on kasulik arendatakse nii tõhusalt oma läbirääkimisoskusi, kuulatakse teisi; tekib mõistmise oskus (kaaslasega arvestamine) ja eneseväljendus. Mäng ka kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine. Oluline, tähtis
annaabi.ee 
