Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
juhtiv linn oli Tuscunum. Aastal 496eKr toimus oluline lahing Roomlaste ja latiini
linnade vahel. See lahing pärimuse järgi toimus Regilluse järve ääres, latiinid said
selles lahingus lüüa. Roomlased aga jätkuvalt vajasid tuge etruskite vastu ja tegid
ettepaneku sõlmida liit etruskide vastu. Liit sõlmiti 493eKr ja kõik linnad olid
leppejärgi võrdsed kuid juhtis sõda Rooma.
Kõigetõsisemad kokkupõrked sel perioodil olid Roomal ühe oma naaberlinnaga
Veji'ga, aastal 396eKr suudeti see linn vallutada, elanikud muudeti orjadeks, maa
riigiomandiks. Sellest maast said ühe osa plebeid kelle majanduslik olukord
seejärel paranes. Mõne ajapärast aga leidis aset Roomlaste jaoks katastroof
gallide sissetung. See oli periood kui Euroopas toimusid mitmed keltide ränded,
gallid olid samuti keldid. Umbes 500eKr tungisid keldid Gallia alale (tänapäeva
Prantsusmaa, Belgia ja osa Sveitsi alad). Gallia alalt üks keltide rühm tungis
annaabi.ee 
