tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Maasäär -rannaj-ga rööbiti paik-v kuhjepinv meres Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l
Det finns en ring(cirkeln?) (??) i mitten vänster som är också röd och vit. -w Huvudstad- Nuuk Statsskick- monarki (Danmark) Invånare - 56K Officiella språk - Grönlandska Andra språk- danska Storlek- 2 166 086 km2 Natur: arktiskt klimat, 80 % under is, glacier och berg, isen är 2 kilometer tjock Landskapet, Högsta punkt, Största sjö, Längstaflod- landskapet: berg, isberg, varmkällor, glaciärer, fjordar Högsta punkt - Gunnbjørn (3700m) Ekonomi, naturresurser- Ekonomi är liten och sårbar. Naturresurser- järnmalm, zink, diamant, guld, uran, olja (men mest av de ligger under is och vatten). Fisk också Kända företag- Nunaoil, Grönlands banken, Royal Greenland, Royal Arctic Vetenskapmän- Knud Rasmussen (polarforskare) Uppfinningar- kajak, solglassögon Litteratur- Aqqaluk Lynge, Kristian Olsen ‘Aaju’, Kim Leine. Inuit myter Konst- Aaron från Kangeq, Johannes Kreutzmann, Hans Lynge. Viktigast i konst är natur och
ja mürkainetega kohtades. Põhjavee kaitse: tarbi mõõdukalt, mitte üle väetada, prügilad eraldada, veevõtukohad läbi mõelda jne. Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks-voolukiirus väiksem, küljeerosioon Maailmamere tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon
annaabi.ee 
