Birnie saare ajalugu + kasulik info
kas heliigiliste kogumitena vi mosaiigina. Rannas,
rannaharjal ja laguunitasandikul taimkate kas puudub vi on hre. Laguuni
kaldal (katkendliku ribana) ja madalates ngudes kasvab
kivileheline Sesuvium portulacastrum. Varem on saarel kasvanud ka siida Sida
fallax ja Lepturus vi mni sarnane taim. Puid ega
psaid ei ole.
Ainuke imetaja on rott Rattus exulans. Merelinde pesitseb kuus liiki, kuid mitte
arvukalt. Pruunsuulasid on sadakond, kaljutiire
samuti sadakond, masksuulasid 350800. Saarel elab ka rohekilpkonnade
populatsioon. Selgrootutest on muu hulgas teada ks
lestaline ja kaks parasiitset krbseliiki.
Kogu kossteem on rmiselt lihtne ning haavatav.
Saarel ei ole ankrukohti, kuid normaalse idatuulega saab saare liivasel
lnerannikul randuda.
Puutumatu floora ja fauna tttu on saar thtis looduskaitseala. 21. juunil
1938 rajati sinna Gilberti ja Ellise asumaa linnukaitseala,
1975 kinnitati saare kaitsealastaatus ning kuulutati vlja looduskaitseala[1].
annaabi.ee 
