Eesti geograafia
lõpp ja dets. algus. Narvas leiab see aset det II poolel ning Tallinna lahes ja
Saaremaa ja Hiiuma läänerannikul alles jaan. algul. Suurima ulatuse saavutab jääkate veeb lõpul ja märtsi algul.
Jääpäevade arv on suurim lääneranniku lahtedes, Soome lahe suus 4050 päeva ning Narva lahes 8090 päeva.
Veetaseme kõikumised Läänemeres seonduvad püsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad
sademetest tingitud kõrge veeseis.
22. Eesti veebilanss.
Sademed 33km3
Auramine 20,3 km3
Juudevool naaberriikidest 0,1 km3
Äravool naaberriikidesse 0,4kkm3
Jõgede äravool 11,7 km3
Heitvesi merre 0,3km3
23. Eesti jõed, kujunemine, jaotus maismaal, pikiprofiil, toitumine ja veereziim.
Jõed ja ojad on looduslikud vooluveekogud, mis voolavad nende endi poolt kujundatud sängides.
Üle 7000 vooluveekogu
90% kuni 10 km pikkused
10kkm ja pikemaid on 10
Pikim jõgi on Võhandu 162 km