Kirjandusteaduse alused
(värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule.
Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis-rõhuline v. Vältelis-siilbilis-rõhuline.
SILBILINE värsside kindel silbiarv, nt Jaapani süllaabika:
haiku 5+7+5 (isloomustab lakoonilisus ja assotsiatiivsus, sisaldab
aastaajaleviitavat sõna, nt kirsiõied kevad);
tanka 31silpi (5+7+5+7+7, jaapani kultuuris võib olla esitatud ka ühe pika
reana)
Hispaania romanss 8 silpi.
Itaalia 11-silbik
Prantsuse 12-silbik
SILBILISRÕHULINE värsimõõt koosneb värsijalgadest (kõnetaktidest). Värsijalg
on rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silp (värsilangused. Silprõhulised luuletused
ühtlustatud silbiarv. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane