Maa magnetvälja induktsiooni määramine 2s 2 *U * m 1. Valem: Bh= L2 e L- Toru pikkus (0,26m) U- Voolutugevus (1120v) m- Mass (9,1*10-31kg) e- Laeng (-1,6*10-19C) Katse nr. 1= 5mm Katse nr. 2= 5mm Katse nr. 3= 5mm 1. Arvutamine Katse 1. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 2. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 3.
eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest(elektronide eraldumise kiirus sõltub kiirguse sagedusest). Energia jäävuse seadus fotoefektikohta:ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga ja fotoelektroni kineelilise energia summaga.h*f = A+m*v2/2. m=9,11*10-31kg. E = A+K. Ühe footoni energia=h=6,62*10-34 J*s.Footonid:on kiirguse kvant,mida iseloomustab: 1.energia võrdeline kiirguse sageduse ja pöördvõrdeline lainepikkusega.E = h*f = h*c/ . 2.mass võrdeline kiirguse sagedusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega. m=h*f/c2=E/c2 3.impulss võrdeline kiirguse sagedusega ja pöördvõrdeline valguse kiirusega vaakumis.p=m*c=E/c=h*f/c. 1kg*m/s. V=c/ . Valguserõhuteke laineteooria:valguslaine elektrivälja mõjul hakkavad elektronid
10) footoni enrgia määratud talle vastava laine sagedusega, mis erinevalt teistest osakestest ning footonil puudub seisumassi - ta ei saa ekssiteerida paigalolekus, footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=m*c; E=hf, hf=A+ (v=), fp=, f= , hf>A, E=mc2, N=, c= , 1elektronvolt=1,6x10-19J. E kvandi energia 1J, h plancki konstant (6,6x10-34Js), f valguskvandi sagedust 1Hz, A väljumistöö 1J, m elektroni mass (elektroni seisumass 9,1x10-31kg), v elektroni kiirus 1m/s, fp punapiiri sagedus 1Hz, c valguse kiirus (3x108m/s), lainepikkus 1m, väljunud elekroni kineetiline energia 1J, T periood 1s, mc2 valguse kineetiline energia 1J.
Osake nimetati elektroniks ning Thomson püstitas sejärel esimese aatomi mudeli. Mudel on illustreeritud järgmisel joonisel. Thomsoni aatomimudel käsitleb aatomid kui positiivset keskkonda, kus sees asuvad elektronid. Ta kirjeldades seda kui “pudingut rosinatega”, kus aatom ise on mingit sorti positiivselt laetud "puding", mille sees “hõljuvad” ringi negatiivselt laetud "rosinad". Tänapäeval on teada, et elektroni mass on melektron = 9,109 ⋅ 10-31kg. Järgmine samm aatomimudeli arengus astuti Thomsoni tudengi, Ernest Rutherfordi poolt. Rutherford lükkas "rosinapudingu" mudeli ümber, avastades aastal 1909, et enamus aatomi massist asub aatomi keskele, väga pisikeses piirkonnas (võrreldes aatomi enda suurusega) Teda auhinnati Nobeli preemiaga (1906) tunnustades tema teoreetilisi ja eksperimentaalseid uuringuid, mis on seotud gaaside elektrijuhtimisega. Ta pakkus välja, et aatom on
(2p) U´=U2=U3=3V I2=U2/R2=1,5A I3=U3/R3=0,5A 6) Kui suur on takistil R1 eralduv võimsus? (2p) N=U*I N1=2*2=4 20. Liitiumile langev valgus lööb välja elektrone, mille maksimaalne kiirus 2105 m/s. Elektronide väljumistöö liitiumist on 2,4eV. Valguse kiirus vaakumis 3108m/s e Elektroni mass 9,110-31kg, laeng =1,610-19C, Plancki konstant 6,610-34 Js.(8p.) a) Arvuta elektronide kineetiline energia (1p.) Ek=m0*v2/2 Ek=(9,1*10-31(2*105)2)/2=1,8*10-20 J b) Arvuta elektronide väljumistöö džaulides (1p.) A=2,4*1,6*10-19=3,84*10-19=3,8*10-19 J c) Arvuta valguskvandi energia (2p
annaabi.ee 
