TORI RAHVARÕIVAD
PÕLL
Vanasti kuulus põll ainult abielunaistele; neiud ei tohtinud seda kanda.
Sama oli ka tanudega.
"Nagu peakate nii oli ka põll mehenaise märgiks, mis teda väliselt
eraldas neiudest. // Tüdrukule, keda märgati raskejalgsena, seoti kohe
põll ette. Neitsile oleks see olnud jälle teenimatu häbistus. // Mehenaine
ei olevat tohtinud ilma põlleta külla ega kiriku minna, isegi mitte toast
välja. Suvel särgiväel vilja lõigates olnud naisel põll ees (Manninen 1927:
316317).
Nii oli see kuni 19. saj lõpuni, hiljem hakkasid põlle kandma ka tüdrukud
(neiud).
Eraldi olid kiriku, eraldi igapäevased põlled. Pidupäeva põlled tehti
harilikult paremast poeriidest, igapäeva põlled aga linasest või takusest
riidest (Manninen 1927: 319).
Kui pidupõll oli tehtud siiski kodukootud linasest riidest, oli ta enamasti
kaunistatud pilude ja vahe ning äärepitsidega. Tikandi kasutamise kohta
põlle alaosas on Tori põllede puhul tuua vaid üks näide ERM A 831.37