Eesti elustik ja elukooslused konspekt
ning kasutati põllu- või kultuurheinamaana. Siiski kahanes puisniitude pindala kuni Teise
maailmasõjani suhteliselt aeglaselt.
-esimeseks oluliseks puisniitude kadumise põhjuseks kujunes 1950ndatel aastatel talude
kollektiviseerimine. Peamine puisniitude pindala kahanemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga
kaasnenud käsitsitööst loobumine.
Tänapäeval on alles ligikaudu 500ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300ha
liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5ha suurused
ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200ha, kusjuures Saaremaal kuni
30ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda.
Puisniitudel sagedamini esinevaid liike:
Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, harilik käbihein, värvmadar, hirsstarn,
punane aruhein, angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht.