Guatemala
üle puulatvade.
Paraku oli pilvine ja sadas vihma, päikesetõusu polnud näha, aga ka vihmametsa ärkamine oli
huvitav kogemus. Meeldejäävaimaks oli möirgamine, mida algselt omistasime jaaguaridele. Nagu
giidid seletasid, tegid häält hoopis õblukesed ahvid.
Maiade templid olid giidi sõnul ehitatud rattaid kasutamata. Kokku toodi kohalikku kivimit, mis siis
kantavate tükkidena üksteise otsa upitati. Templid olid seest täis, sest vastasel juhul poleks nad
3000aastast ajalugu vastu pidanud. Templeid leidub mitmel pool Guatemala põhjaosas, Tikalis on
aga suurim kooslus. Sellest ka põhjus just Tikali külastamiseks.
Tikalist kulges meie tee edasi Kariibi mere suunas linna nimega Rio Dulce. Selle inimesi pungil
väikelinna restoranid ja baarid olid ehitatud aeglaselt vookleva jõe kaldale. Huvitavaks osutus
laevasõit Rio Dulcest Kariibi mere äärsesse Livingstoni.