115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KEHAVERERINGE Vasak vatsake Aort (suundub kogu kehasse, andes ära hapniku ja võttes juurde CO2) (veri muutub venoosseks) kogunedes alumisse ja ülemisse õõnesveeni parem koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KOPSUVERERINGE Parem vatsake kopsutüvi parem ja vasak kopsuarter kopsu kapillaarid (-CO2 +O2) 2vasakut ja 2 paremat kopsuveeni vasak koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 117. Suure vereringe arterite üldskeem. (joonisel: sisemine unearter, välimine unearter, vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter, rinnaaort, õlavarrearter, süva õlavarrearter, põrnaarter, vasak kodarluuarter, vasak küüarluuarter, süva reiearter, reiearter, õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine
Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud
annaabi.ee 
