vastassoost isendiga. Hardy-Weinbergi tasakaaluseadus Alleeli ja genotüübisagedused on põlvkonniti konstantsed ja omavahel sõltuvuses. Seda juhul kui panmiktiline populatsioon on geneetilises tasakaalu seisundis. Geneetilist tasakaalu väljendatakse valemiga: p2+2pq+q2=1 p2 = AA (homosügootidesagedus) q2 =aa (homosügootide sagedus) 2pq = Aa (heterosügootide sagedus) kui 3 alleeli, siis: p2+ q2+ r2+ 2pq +2pr + 2qr = 1 Isoleeritud ehk suletud populatsioon on kui ühe populatsiooni isendid paaruvad vaid omavahel ja paarumist teiste populatsiooni isenditega ei toimu. Ideaalne populatsioon Panmiktiline - isendite populatsioonisisene vaba paardumine Mutatsioonide toimumise puudumine Migratsiooni puudumine Valiku/selektsiooni puudumine Indiviidide lõputult suur arv Kõikide genotüüpide võrdne viljakus, säilivus ja eluvõime 7
Järelikult sündis heterosügoote Aa (mustakirjud): 5456-(4828+19)=5456-4847=609 Kui ühes lookuses esineb rohkem kui 2 alleelset geeni (alleeliseeria), siis omandab Hardy-Weinbergi seadus kuju: (p1 + p2 + p3 + ... + pk) 2 = 1, kus p1 ... pk on erinevate alleelide (1...k) sagedus populatsioonis. Ka alleeliseerias saabub geneetiline tasakaal juba ühe põlvkonnaga. Kolme alleeli korral (k = 3) on genotüübisagedused järgmised: (p + q + r) 2 = p2 + 2pq + 2pr + q2 + 2qr + r2 = 1. 7 Hardy-Weinbergi seadus kehtib ka sugukromosoomides paiknevate geenide suhtes. Sugukromosoomides asuvate geenide suhtes ei saabu geneetiline tasakaal mitte ühe põlvkonna jooksul nagu autosoomsete alleelide korral, vaid alles 5...6 põlvkonna järel. Seda tingib asjaolu, et X-kromosoomid ei kombineeru igas põlvkonnas vabalt. Geenisageduste määramisel on loomakasvatuses oluline tähtsus
Hardy-Weinbergi valem võimaldab arvutada genotüüpide sagedusi eelpoolkirjeldatud tingimustel näiteks inimese MN vererühmade suhtes. Kui aga teatav alleelipaar on populatsioonis eelistatud (näiteks heterosügoodid homosügootide suhtes), ei vasta tegelikud sagedused arvutuslikele. Hardy-Weinbergi seadus on kasutatav genotüüpide sageduste arvutamisel ka enam kui kahe alleeli korral. Näiteks kolme alleeli puhul on rakendatav valem (p + q + r)2 = p2 + q2 + r2 + 2pq + 2pr + 2qr = 1 Suguliitelisete dialleelsete geenide puhul kasutatakse genotüüpide sageduste arvutamisel homogameetsete isendite (XX isendid) korral valemit (p + q)2 = p2 + 2pq + q2 = 1 ning heterogameetsete isendite (XY isendid) korral valemit p + q = 1, kus alleelisagedused samastuvad genotüüpide sagedusegajärglastel 9.4. Loodusliku valiku teooria Looduslik valik on põhiline jõud, mis muudab alleelide sagedust populatsioonis ja viib liikide evolutsioneerumisele
annaabi.ee 
