Hajakülad-Lõ.Linnustes ülikute suguvõsad.Üks või mitu küla-linnusepiirkond.Suuremad haldusüksused kihelkonnad.13.saj algul u 45 kihelkonda.Algas kihelnkondade ühendamine-maakond.Esiaja lõpuks 8 suuremat maakond.Toonased ehitised puust.Kivist müürid-linnuste kindlustusrajatised.Väiksed elamud,elamu juurde kuulusid kõrvalhooned(laudad,aidad). Kaubandus.Eestlased omavahel,lähemate naabritega.Lülituti rahvusvahelisse kaubandusse 11 saj.Kaubateed mis ühendasid vene linnadega.12saj 2poolel eesti teedel saksa kaupmehed.Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega.Eestisse hõbe,pronks,sool jne,vastu karusnahk,vaha.Kaubavahetus oli tõhus.Tõestavad hõbemündid ja ehted,aarded.Kaubitsemiskohad-suuremad linnused,külad.Rohkem käsitöölisi. Inimene ja ühiskond.Hilisrauaajal-pikad inimesed.Keskmine 172-3.Naised 158.Luude uuring-head elutingimused,siiski lühike eluiga.Enamik suri enne 50a.Suur laste suremus.Inimesed mitmesugused haigused- skorbuut,hambakaaries,luumurrud
Vabatalupojad , olid end osaliselt või täielikult koormistest raha eest lahti ostnud. Kõige rohkem leidus neid maaisandate isiklikes valdustes. Külaühiskonna kõige alumise kihi moodustasid vabadikud s.t. Maata või vähese maaga, põhilislt palgatööst elatuvad talupojad= sulased, teenijad. Orjad ehk träälid võisid muutuda need isikud kes olid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud. *kaubanduse areng ja linnastumine 19sajandi 2poolel Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus
annaabi.ee 
