2 + = 2 2 (4) mu2 + , 2 oleme saanud vörrandisüsteemi kiiruste ul ja u2 leidmiseks. Siit saame 2m2 v 2 + (m1 -- m2 )v1 2m1v1 + (m2 -- m1 )v 2 (5) u1 = , u2 = m1 + m 2 m1 + m2 Juhul, kui kehade algkiirused on vastasuunalised, vöime valida näiteks esimese keha algkiiruse positiivse, siis tuleb vördustes (5) v2 ees muuta märk vastupidiseks (tuleb miinusmärk ette panna). T ö ö k äi k Antud töös möödame liikumissensoriga kahe vankrikese positsiooni ja kiiruse elastse
Põrkejoon kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. Kui kehade massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel, siis nimetatakse põrget tsentraalseks. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne. Absoluutselt elastse põrke puhul kehtivad impulsi jäävuse ja mehaanilise energia jäävuse seadused: Wk1 + Wk 2 = Wk1 + Wk2 p1 + p 2 = p1 + p 2 2m2 v 2 + (m1 - m2 )v1 v1 = m1 + m2 2m1v1 + (m2 - m1 )v 2 v 2 = m1 + m2 29. Absoluutselt elastne kaldpõrge Läbi vaja korrutada pörkejoone ja pinna vahelise nurga tangensiga. 30. Absoluutselt mitteelastne põrge m v + m2 v 2 v= 1 1 m1 + m2 Erijuhul, kui massid on võrdsed, saab kiiruse arvutada: v1 + v 2 v= 2 Pöördliikumine 31. Inertsimoment: punktmassi, punktmasside süsteemi ja keha inertsimoment telje suhtes; Steineri lause; homogeense varda inertsimomendi valemi tuletamine.
annaabi.ee 
