Admiral liblikas. 15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja -3/2 astme e. isehôrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents. Konstantse saagi seadus - ükskôik, millise tihedusega taimi ei istuta, saak tuleb ikka ligikaudu sama. Isehôrenemise seadus - käistleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevat suremust e. tihedusest sôltuvat suremust. w = cN-1 graafik: logw = logc - logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2 graafik: logw = logc - 3/2logN (-3/2 tuleneb sellest, et taimed on 3D struktuurid, aga enamik energiat tuleb pinnaühiku kohta e. 2D). Sümmeetriline konkurents - kôik osapooled saavad vôrdselt kahju, nt. toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents - ühe osapoole väike algedu viib suure vôiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste ineraktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon - kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e
15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja 3/2 astme e. isehõrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents. Konstantse saagi seadus ükskõik, millise tihedusega taimi istutada, saak tuleb ikka ligikaudu sama. Isehõrenemise seadus käsitleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevast suremusest e. tihedusest w = cN-1 graafik: logw = logc logN (varjus kasvav taim); w=cN-3/2 graafik: logw = logc 3/2logN (-3/2 tuleneb sellest, et taimed on 3D struktuurid, aga enamik energiat tuleb pinnaühiku kohta e. 2D). Sümmeetriline konkurents kõik osapooled saavad võrdselt kahju, nt. toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste interaktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e