Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Ta on tausta ja
raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse
Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi.
2. Keelte liigitamise põhimõtted:
· Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka)
· Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu)
· Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid
(vaja 2keelset inimest).
· Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uuritakse keelte ohustatust.
Keeled hakkasid 19.saj algul kaduma, misjärel hakati keeli liigitama.
3. Keelte morfoloogilised tüübid Morfoloogilised tehnikad on aglutinatsioon ja fusioon.
· Analüütilised keeled laua peale (abisõnad)
· Sünteetilised keeled lauale (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine).
Morfeemide liitumise liigid:
o Fusioon morfeemide piirid on hägusad
annaabi.ee 
