ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
värvitu, terava lõhnaga vedelik
laboris: taval. punakas … tumepunane
(oksüdeerunud, HI → I2)
HI sisaldus ca 50%, d = 1,5 kg/dm3
tugev hape, sööbiv
kasutatakse orgaanilises sünteesis, analüütilises keemias
Hapnikuühendeid saadakse kaudselt, enamasti on oksiidid ebapüsivad
Püsiv (laguneb alles 300ºC juures) on I2O5 – värvitu kristallaine, saadakse:
-H2O
2HIO3 → I2O5
Hapnikhapped
HIO – hüpojoodishape (ja tema soolad) on tuntud vaid lahjades vesilahustes,
dissotsieerub nii happena HIO ↔ H+ + IO-
kui alusena IOH + H2O+ + OH-
HIO tekib I2 lahustumisel vees: I2 + H2O ↔ HIO + H+ + I-
(väga vähesel määral)
Hape HIO2 (IIII) pole tuntud,
kuid tuntud on I3+ soolad (nitraat, perkloraat, sulfaat jt.)
HIO3 – joodhape (soolad: jodaadid värvitud, püsivad krist. ained,