Ba2+ (aq) + SO4 2 (aq) BaSO4 (s) 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest): Na2CO3 (aq) + 2HCl (aq) 2NaCl (aq) + H2O (l) + CO2 (g) CO32 (aq) + 2H+ (aq) H2O (l) + CO2 (g) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke: H2SO4 (aq) + 2KCN (aq) K2SO4 (aq) + 2HCN (aq) H+ (aq) + CN (aq) HCN (aq) nõrga aluse teke NH4Cl (aq) + NaOH (aq) NaCl (aq) + NH3 H2O (aq) NH4+ (aq) + OH (aq) NH3 H2O (aq) vee teke NaOH (aq) + HCl (aq) NaCl (aq) + H2O (l) OH (aq) + H+ (aq) H2O (l) 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi CO32 + H2O HCO3 + OH
Cr3C2, Fe3C, W2C jne.) Volframkarbiidid leiavad kasutust kõvasulammaterjalides. Praktikas on eritiolulised CaC2 etüüni saamiseks, tsementiit Fe3C malmi komponent. Süsiniktetrakloriid CCl4 on kantserogeen: CH4(g) + 4Cl2(g) CCl4(g/l) + 4HCl(g) ja leiab kasutamist klorofluorosüsinike valmistamiseks. Vesiniktsüaniid ehk sinihape- Metaani, ammoniaagi ja õhu segu kuumutamisel plaatinakatalüsaatori juuresolekul tekib vesiniktsüaniidhape: 2CH4(g) + 2NH3(g) + 3O2(g) 2HCN(g) + 6H2O(g). Vesiniktsüaniidhape on nõrk hape, seega tsüaniidioon on tugev (nii Brønstedi kui Lewis'i) alus. Enamik toodetavast HCN-ist kasut nailoni ja akrüülplastikute lähteainena. Hüdriidid- Süsinik moodustab püsivaid sidemeid iseendaga, seetõttu on palju erinevaid süsivesinikke. Saadakse vesinikuga reageerimisel: C+H2CH4 või 2C+H2C2H2. Tuntud süsivesinike arv on v suur , kuid tavaliselt ei saada neid lihtainete ühinemisel.
annaabi.ee 
