Alkohoolide keemilised omadused: 1) Põlemine 2CH3OH + 3O2 -> 2CO2 + 4H2O 2) Reageerivad metallidega moodustades alkoholaate 2CH3OH + 2Na -> 2CH3ONa + H2 3) Võivad dehüdraatuda tulemusena tekib alkeen C2H5OH -> H2C=CH2 + H2O 4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest (C6H10O5)n ->(ensüm) (C12H22O11) C12H22O11 -vesi -> 2C6H12O6 kääritamine-> 2C2H5OH + CO2 b) Mittetoiduainetes 1) tselluloos C6H10O5 + H2O -> C6H12O6 kääritamine-> C2H5OH + 2CO2 2) eteenist H2C=CH2 + H2O -> C2H5OH
c) butanaal + etanool CH3-CH2-CH2- C=O + CH3-OH = CH3-CH2-CH2- C-OH-CH3O 3) Aldehüüdide ja ketoonide saamine. ☺Näide: a) 2-butanooli oksüdatsioon b) 1-propanooli oksüdatsioon ☺Näide Kirjuta üks võimalus võrrandina, kuidas saada a) heksanaali b)2-heksanooni 5) Metanaal ehk formaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) HCHO – Saadakse metanooli oksüdatsioonil 2CH3OH+O2 = 2HCHO + 2H2O Terava lõhnaga mürgine gaas. Kasutatakse polümeerides, vaik 6)Formaliin on metanaali 38% vesilahus, mürgine, antiseptiliste omadustega. Kasutatakse anatoomiliste preparaatide säilitamisel (muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks) 7) Etanaal ehk atseetaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) Tekib etanooli oküdatioonil. 2CH3CH2OH + O2 = 2CH3CH2O + 2H2O Keeb toatemperatuuril, mürgine, õuna lõhnaga vedelik. Kasutatakse polümeeride valmistamisel.
Etanooli side nikotiiniga suurendab nikotiini sõltuvust ! Kasutatakse äädikhape,butadieeni, mõne polümeeride saamiseks. HCHO Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd. Metanaal on värvitu gaas. Tema keemistemperatuur on 21 °C. Metanaal moodustub organismis metanooli oksüdeerimisel. Mürgilise omadusega, negatiivselt mõjutab silmi, hingamisteid, suguelundeid,nahka ja ka kesknärvisüsteemi. Peamine viis metanaali saamiseks on metanooli oksüdeerimine. 2CH3OH + O2 2HCHO + 2H2O Formaldehüüdi kasutatakse laialt kosmetoloogias, kosmeetika säilitusainena. Veel ka erinevate plastmasside valmistamiseks. Kasutatud allikad : Peamiselt wikipeedia. 1) www.wikipedia.org 2) http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l12.pdf 3) www.koolielu.ee
annaabi.ee 
